Toidujutud jätkuvad: maailma parim libatuunikalasalat

"Liba" on see sellepärast, et tuunikalaga ei ole siin midagi pistmist, salat on täiesti vegan. Maitselt meenutab ehk kõige rohkem tuunikalasalatit - suurepärane variant, kui millegi selle järgi ise tulema peaks. Ja muidu maitseb ka minu meelest täiuslikult.
Asi on nüüd nii, et selle salati retsepte on internet täis, kord pakutakse seda pseudo kana-, kord kalasalatina. Aga iga retsept on veidi erinev, nii et panen enda tänase kirja, ehk huvitab kedagi veel :)

Vaja läheb (üsna suur kogus tuleb, nagu minu toitude puhul ikka - homsekski koolilõunaks hea võtta):

• umbes 2 peotäit kikerherneid (leota üleöö ja keeda)
• pool pakikest kiirkeeduriisi (või noh, see, mis juba kilekottides on)
• 2 keskmist hapukurki
• üks keskmine punane sibul
• 1 õun (hapukad taliõunad sobivad hästi)
• purk konservšampinjone (võib ilmselt ka ära jätta, mina lihtsalt armastan neid. Ausalt öeldes läks umbes 2/3 purki, sest 1/3 panin lihtsalt nahka. Otse purgist.)
• soja salatikastet (mitte-vegan võib ju ka majoneesi kasutada, lahjemat :) )
• sinepit

Keedetud kikerherned purusta pudrunuiaga - tükid võivad jääda, ongi parem. Lisa pool pakikest (keedetud ) riisi. Haki hapukurgid, sibul ja õun hästi peeneks ning viska hulka, sama tee ka šampinjonidega. Vala üle salatikastmega (mul läks selle koguse peale peaaegu poolteist topsikut) ja lisa veidi sinepit. Vähem on parem, hiljem saab maitse järgi juurde panna. Sega-sega-sega, siis maitse, lisa vajadusel soola-pipart, sega veel ja võibki sööma hakata. Kõige paremini maitseb mõne koorikleiva vahel!


Selline siis tänane retsept.
Peab ütlema, et see "vegan-värk" on mu lastele ilmselt jumala õnnistuseks :D Nimelt olen ma taas küpsetama hakanud. Juba pikemat aega ei viitsinud üldse sellega tegeleda, nüüd on igal nädalavahetusel olnud mõni magus küpsetis. Kui eelmisel nädalavahetusel mängisin edasi oma keeksi/muffiniretseptiga (seekord sain lõpuks ka pabervormid, nii et muffinid olid täitsa päris :D ), siis eile sain vanaema tekitatud (olgu ta tänatud!!!) õunauputust ära kasutada ja tegin vot sellist õunakooki: http://vegweb.com/index.php?topic=29341.0 . Vahepeal sattusins egadusse ja valminud pasta (taigen) ei näinud üldse sedamoodi välja, et sellest kunagi midagi koogisarnast võiks tulla, õunatükidki olid parajalt suured - arvasin, et see lihtsalt laguneb. Eksisin - kook tuli väga hea, püsis kenasti koos. Veel nädala sees plaanis uus teha, see on lihtsalt liiga maitsev. Ja õunad tuleb ju ka ära realiseerida. Kui see õunte tükkideks lõikumin evaid vähem tüütu oleks!

Üldiselt läheb minu "uus elu" veganin päris hästi. Paar pisemat libastumist on olnud, tunnistan, kuid kellel ei juhtuks? Ei ole näinud neis kordagi põhjust, et loobuda.
Päris lahe on poes silte lugeda ning müüjatele närvidele käia :D (ei, tegelikult ka!)
Ja kogu aeg ma õgin, söön üle lausa. Hehe, purustangi rõõmuga müüdi nälgivatest ja alakaalulistest veganitest! :)

P.S. Ei, tahaks ikka muud juttu ka siia vahele poetada, kuidagi liiga toidukeskne blogi tuleb.

Rõõmuhõisked (ja muidu sisutu postitus)

Nii hea tunne on olla vegan (mis sest et na algaja).
Nii hea tunne on teada, et toit, mida sööd, ei ole põhjustanud kellelegi kannatusi.
Nii hea tunne on teada, et su ökoloogiline jalajälg väheneb.
Nii hea tunne on, kui su tervis on aina parem.
Nii hea tunne on kuulda, et näed hea välja. (seostad toitumisega, loomulikult.)
Tagantjärgi (kui juba tehtud) on ka hilisõhtul endale järgmiseks päevaks lõunasöögikarbi sisu valmistada väga hea tunne.
Ja isegi tüütu näljase veganina ahistada mingite aseri pirukate müüjat teemal, kas taigen sisaldab piima ja/või muna või ei (kusjuures sõbralik vanamees lubas omanikult järgi uurida! Kahtlustan, et siiski sisaldab. Jäid igaks juhuks ostmata).

Ühesõnaga, kõik on väga-väga hea. Ma olen nii rahul.


Paar asja viisid mind ka mõttele, mis vajab sõnastamist. Ma olen avastanud, et ma ei eelda, et kõik peaksid/võiksid taimetoitu süüa (see oleks muidugi veel parem, aga... :D ). Ideaalne oleks juba see, kui taimetoitlased/veganid ei oleks automaatselt n-ö friigistaatuses, vähemus jne. Et igas söögikohas oleks võimalik ilma eraldi pinnimiseta saada head taimetoitu ning et selle võimaluse uurima hakkamisel ei peetaks sind imelikuks. Et keegi ei näeks seda "erinevana". Isegi mitte üldlevinud ei peaks olema, aga ... tahaksin, et sellesse suhtutaks normaalselt, igapäevaselt, võõristuseta. Oh mis ilus elu see oleks!

Perekond ei tea ilmselt siiamaani (mõtlen ema, vanaema ja muid sääraseid), et ma toitumist veelgi muutsin. Ei kujuta ette, mida nad sellest arvata võiksid. Alles võrdlemisi hiljuti sai emaga räägitud veganitest ja ta küsis väga šokeeritult:"Issand, mida nad siis üldse söövad?!?" Ohjah. Ja ema on mul tegelikult püsna vabameelne ja muidu tore. (Kuigi taimetoitlust peab tobedaks "kiiksuks", faasiks ja millekski, mis on arusaadav ainult rikaste puhul, "kellel on võimalus valida". Samas... Ta ei halvusta. Võrreldes teiste pereliikmetega on ta siiani kõige mõistlikum olnud. No õde loomulikult ka, tema läks täitsa meelest.)

Oma hiigelmuffinist aretasin päris normaalses suuruses (vegan)keeksi, minu (omnivooridest) lapsed armastavad seda nii väga. Lausa salaja käiakse tükikesi murdmas - ei pannud eile tähelegi, kuhu suur keeks kadus!
Öelge siis veel, et veganid ei söö maitsvaid asju :D

Vegan-nädal:7.päev ja ma vist ei kavatsegi lõpetada.

Märkamatult sai nädal täis. Ma ei tea, miks see mulle nii lihtne oli, ehk sellepärast, et olin nii või naa (ovo-lakto) taimetoitlane? Üksikud probleemid ei tundunud küllalt mõjuvatena, et libastuda, kõht on kogu aeg täis olnud, erilisi "keelatud toitude" isusid ei ole olnud - kõik on suurepärane. Nii et - jah, ma tänan südamest Lush'i selle eest, et oma ülla üritusega mulle vajalik tõuge anti. Minu veganlus ei lõpe koos selle nädalaga ning homne hommik ei alga kohe kindlasti meeletu piima ja juustu õgimisega - ma proovin alustatut jätkata :)




Räägiks veidi menüüst ka. Kuna seentest sai ikka korralikult kõrini, tegin täna midagi muud - lõunaks oli tomatisupp läätsetega. Seda ei jõudnudki pildistada, enne läks fotokas lõplikult katki :D Retsepti panin kokku mitmest netis loetust (nii täna kui varem) ning varasemast kogemusest:

• Umbes kilo tomateid
• konservpurgitäis kooritud tomateid (sest tomateid pole kunagi liiga palju!)
• umbes kaks peotäit läätseid
• 1 sibul
• pool köögiviljapuljongi kuubikut
• 1 hästi suur küüslauguküüs
• sool, pipar, tüümian, basiilik

Haki sibul, haki tomatid (no ikka väikesteks tükkideks). Pane poti põhja veidi taimeõli ning viska sibul sisse. Üsna varsti viska ka hakitud tomatid sibulale järele, purusta sisse küüslauku, sega, kata kaanega ning lase neil sea tasapisi haududa. Niikaua sega kuubikust puljong (ei, kindlasti saab ka midagi paremat kasutada, minul oli kuubik kapis juba pikalt oma aega ootamas, leidsin lõpuks kasutust) ja pese läätsed põhjalikult läbi. Kui tomatid on juba pehmed, lisa veel konservpurgi omad ning püreesta kõik saumikseriga korralikult läbi.
Seejärel maitsesta, lisa läätsed. kata uuesti kaanega ja jäta väiksele tulele podisema. Tasub maitsmas käia ning vajadusel veelgi maitsestada ning läätseid kontrollida. Kui läätsed juba pehmed on, on ka supp valmis :)


Sel ajal, kui supp pliidil podises, jõudsin mina musterperenaisena ka magustoitu valmistada.
Eelmises postis rääkisin küpsetamisest ning seekord jõudsin ka tegudeni.

Pean mainima, et ma ei ole vist väga tubli retseptide järgija, pigem panen erinevad kokku, mugandan enda jaoks sobivamaks (ja taskukohasemakski), katsetan ja nii edasi. Tänane seiklus algas paberist muffinivormide otsimisega. Loomulikult ei olnud neid üheski poes just siis, kui mul neid vaja oli. Kuid kus häda kõige suurem, seal... Ühesõnaga, nägi minu mõttekäik välja umbes nii: mis on muffin? Sisuliselt pisike keeks. Järelikult võib muffinitaignast hoopis ühe suurema keeksi küpsetada. Vot selline Harju Loogiline :D
Niisiis, keeks/kook.
Algne retsept nägi tegelikult välja selline. Pruunsuhkru asendasin tavalise valge poesuhkruga (sest see oli juba olemas. Säästu-vegan, remember?!?), lisasin banaani ja vähendasi õige veidi suhkrukogust. Umbes nii:

• poolteist tassi jahu
• umbes kolmveerand tassitäit suhkrut
• poolteist püreestatud banaani
• veerand tassitäit õli
• kolmveerand tass vett
• 1 tl soola
• 2 tl küpsetuspulbrit
• paar tilka mandliessentsi (ostsin ekstra (teistsuguste) muffinite jaoks, tahtsin kindlasti kasutada, hehe)
  
• 1 tl vannillisuhkrut
• veidi kardemoni (mulle meeldib kardemon noh :P )
  

Ikka nii, et kõik kokku, ainult et muffinivormide asemel kasutasin väikest keeksi-/koogipanni :D Väga hea tuli, hehee. Teinekord suurendan koguseid ja teen kohe suure keeksi. Ongi vähem jamamist, kui nende pisikeste muffinitega. Ha.
Sellest "plönnist" sain igatahes ühe pildi ka. Olge lahked, minu elu esimene vegan küpsetis (selline nagu on, pole midagi parata):


Nami-Nami vegan kooskokkamine kah.

Toidujuttudega tänaseks kõik, muud jutud tulevikus :)

Vegan-nädala 5. päev (Loving it!)

Niisiis, asi on jõudnud sinnani, et olen vaikselt (põhiliselt toitumusliku) veganina veerenud viienda päevani. Siiani olen nii rahul, kui olla saab. Tegelikult on nii, et ma lausa tahaksingi nii jätkata. Kui juba üks nädal nii lihtsalt läheb (siiani läinud on), siis milleks üldse vana toitumise juurde tagasi minna? :)

Mingeid ülivingeid toite ei ole kahjuks teinud vahepeal. Koolipäeva elasin üle nii, et võtsin eelmise päeva ülejäägid (seesama läätsete ja seentega pasta. No ei jõudnud ega viitsinud midagi uut teha) ning veidi toorsalatit lunchboxiga kaasa. Coffee In'ist hankisin kõrvale oma lemmiku soja latte (mida ma eelistan tavaliselt juba pikemat aega - maitseb rohkem ja kui hinnavahet ei ole, siis miks mitte valida soja?) ja üle tüki aja sõin "koolilõunaks" täisväärtuslikku toitu pirukate asemel.

Kardetavasti ei ole mu menüü liiga mitmekesne olnud, kuid asi ei olegi niivõrd veganluses kui selles, et väga vähe olen süüa ostnud. Sügis tuli sel aastal seeneuputusega, terve hunnik vanaema toodud kukeseeni alles külmikus, rõdul ämbris (või on see mannerg? ) ämma antud soolaseened. Kukeseenekaste on loomulikult hea. Kasutasin seda retsepti , esimesel korral sojajoogiga (maitses kummaliselt. Aga ma maitsestasin üle ka), teisel korral sojakoorepulbriga (tegin lõpuks Prisma-tripi ära ja tõin - odavam, kui valmis sojapiima osta, iseäranis kohvijoomise eesmärgil) - see tuli imehea! Ma ei tea, kui rõõmustav selline väide ühele veganile olla võib, aga minu meelest maitses täpselt samamoodi, nagu varem tavalise koorega tehtud kukeseenekastmed :D
Ahjaa, eile tegin kikerherhnekarrit ka. Umbes samamoodi, nagu olin varemgi teinud. Ma olen üsna kindel, et see (lihtsustatud) retsept oli kuskilt maha piilutud, aga ma tõesti ei mäleta kust. Alles hiljuti vist nägin seda jälle, ainult et soovitatud oli Garam Masala maitseainesegu.
Igatahes, toimisin nii: Kuumutasin (konservipurgist pärit)kikerherneid pannil (sibulat ei olnud, lisasin küüslauku :D Ja päris praadimiseks seda ka nimetada ei saa vist), siis lisasin Kerala karri maitseainesegu (Santa Maria, selline hapukas), segasin ja kuumutasin veelm siis kookospiima (Minu meelest on see kõige odavam Prismas müüdav Rainbow kreemjas kookospiim ka kõige parem!), segasin VEEL ja kuumutasin väiksel tulel kaane all. Ja kõik. Riisiga väga hea.

Ahjaa, see maitseainesegu ei ole vist siiski päris vegan, aga sellest mõtlesin mööda vaadata - eks see üks kiirtoit ole kõik, eksole...
Mingeid pilte loomulikult ei ole, sest pole seal midagi pildistada :D

Tahtsin Emilie Autumn'i (veganist muusik) retseptibukletist pärit rohelise tee muffineid teha, kuid põrusin. Esiteks avastasin, et matcha pulber maksab 230.- /väike purgike ning seda ei olnud mul loomulikult välja käia. Teiseks unustasin ka muffinivorme osta. Kui ära ostan, siis proovin sama retsepti järgida, kuid jätan matcha välja ja teen näiteks... mandlimuffineid :D Originaalretsepti riputan ilmselt siiski üles, ehk on kellelgi rohkem raha ja võimalusi ja teeb siiski ära:)
Üleüldse, vegan küpsetised pakuvad mulle hetkel kohutavalt huvi. Peaks rohkem guugeldama ja veidi viitsimist tekitama.

Ja juustu ma ei olegi igatsenud kummalisel kombel. Kusjuures ma lugesin, et sellel, et juust on üks igatsetumaid toiduaineid, on oma põhjus: see sisaldavat (piim ka vist) mingit ainet, mis on mõeldud selleks, et vasikatel emaga tihedam side tekiks (inimeste puhul on vist ka midagi sarnast, kui ma ei eksi) ja kuna see aine jääbki sinna, siis tekib üiimatoodetetest väga lihtsalt sõltuvus. Ei tea, kas see tõele vastab.. Mine võta kinni siis.

Lugesin selle välja raamatu "Vegan freak" tasuta Google Books'i üles pandud lehtedest (50 lk vist olemas). Tundus veidi agressiivne teine, kuid väga-väga huvitav! Loeks meelsasti edasi.
Nii et kui keegi peaks tahtma mulle seda raamatut kinkida, võtke julgelt ühendust! :D

Vegan nädal: Läätse-seenepasta

Eelmises postis rääkisin kastmest, kuid läks veidi teisiti. Homiku-uimasuses olin täitsa ära unustanud, et eile tõid vanaema-vanaisa mulle seeni. Põhiliselt kuuseriisikaid, sekka veidi kännumampleid ja üks puravik.
Hakkasin paaniliselt mõnda sobilikku vegan retsepti otsima, kuid ei leidnudk (võimalik, et ei otsinud korralikult). Tegutseda oli vaja kiiresti, sest kaasa lubas muidu neist kastet teha (koorega, võiga) :D
Niisiis leiutasin (enda jaoks) täiesti uue retsepti. Ja oi, see tuli hea.

Läätse-seenepasta:

• peotäis-paar läätseid
• pakk makarone (munavabad)
• seened (no selline... pannitäis)
• 1 väiksem sibul
• maitseained, maitseroheline

Keeda makaronid. Keeda läätsed. Haki sibul ja seened ning hakka praadima. Kui seened valmis hakkavad saama, lisa läätsed ning kuumuta veel veidi. Kui on liiga kuiv, võib lisada veidi vett, kuid võimalikult vähe (minul ei läinud tartvis, aga eeldan, et see võib juhtuda). Maitsesta soovi järgi, lisa makaronid. Sega korralikult läbi, kuumuta hästi natuke veel. Maitse, kui vaja, maitsesta veel, lisa ürte (mina panin parema puudumisel estragoni. Sobis küll. )

Head isu!

Jah, selline ebaprofessionaalne retsept ja võrdlemisi kehv pilt. Paremaks ma ilmselt võimeline ei ole kahjuks.


Muuseas,
Nami-nami vegan kooskokkamise link.
:)

Minu vegan-nädal, päev 1 (koos väikse sissejuhatusega)

Ei saa öelda, et uudis Lush Eesti korraldatud vegan-nädalast mind ei rõõmustanud. Tegelikult ei ole vist juba mõnda aega millestki niiviisi vaimustunud. Olgu mainitud, et taimetoitlane olen olnud ligi aasta, veganluse peale mõelnud viimaste kuude jooksul mitmeid kordi, kuid mõtteks on see enamasti jäänudki. Paljud tehtavad-söödavad toidud on küll vegan, kuid püsivamalt kui pool päeva ei ole ma vist täiesti sellisel toitumisel olnud.
Ei saa varjata ka, et olen suur Lushi toodangu austaja (ja võimalusel valin pigem vegan-märgistusega tooteid). Niisiis, lugedes sellest rohkem kui meeldivast üritusest sain lõpuks piisava ajendi terve nädala jooksul vegan olemist proovida. Teadmine, et ma ei ole ainuke katsetaja ning et lisaboonusena on võimalik ka (loomulikult Lushi) auhindu võita, annavad palju rohkem kindlust (tea, kas peaks olema piinlik seda tunnistada?).
Eks näis, äkki harjun ära ja jäängi nii? Mul ei ole mitte midagi selle vastu!

Üldiselt tahaks lisaks toitumisele ka elustiililt veidi rohkem veganluse poole püüelda. See töhendab, et nahktagi jääb selleks nädalaks esikunagisse :D (Tegelikult on see neli aastat tagasi kasutatuna ostetud, varasemast ajaloost ei tea midagi. Nii et püsivalt ta mu garderoobist ei kao. Võin ju vältida uute nahktoodete muretsemist, aga vana tagi võiks siiski ära kanda, kuniks teda veel jätkub - parem nii keskkonnale kui rahakotile.)
Tõele silma vaadates sain aru, et täielikuks elustiiliveganiks ei ole mul kuidagi võimalik üleöö hakata. Tähtsa asjaoluna lisan, et minu nädal saab olema pigem säästu-vegan-nädal, sest üleliia raha ei ole. Nii et pean paraku jääma oma pooliku tuubi loomkatsetatud hambapasta ning mõne sarnase asja juurde Uute soetamiseks ei ole lihtsalt tõenäoliselt raha. Ka siis mitte, kui see tuub otsa saab - tihtipeale olen sunnitud valima pigem võimalikult odava toote. Kurb, aga tõsi.
Praeguse seisuga on umbes pool (ma arvan) minu kasutatavatest kosmeetika-ja hügieenitarvetest veganitele sobilikud (Plaanis ka siia nimekiri teha ning lisada, mida kavatsen/tahaksin välja vahetada. Sel teemal hiljem).
Igatahes...
Otsustasin oma teekonda (või selle algust) ka nii-öelda dokumenteerida. Edusammud, tagasilöögid, (vähem ja rohkem huvitavad) tähelepanekud, mõned retseptid (või retseptilingid) ja nii edasi. Tegelikult oli sel blogil algupäraselt pisut teine otstarve, kuid ehk jõuab ka sinnani. First things first.

Niisiis. Hommikukohv (sojapiimaga! ) joodud, võileivad söödud ja tuju hea. Võileivale ei läinud loomulikult grammigi võid - hoopis minu vana tuttav oapasteet, mis on aja jooksul üheks mu lemmikukski kujunenud. Retsepi kaevasin kunagi välja kuskilt veg.ee/ foorumist, kuid sealset enam ei mäletagi. Pasteet tuleb iga kord veidi erinev ning iga kord imehea.
Tegin nii:
Purgitäis punaseid konservube - nõrutasin ära ja kallasin kaussi.
1 sibul (hakitud) ja umbes pool keskmist porgandit(riivitud) - praadisin pannil läbi (koos).
Seejärel kallasin ka sibula-porgandi-õli segu ubade hulka. Peale läks korralikult maitseaineid (eks see ole maitseasi ka :P Mina panin mäletatavasti soola, pipart, paprikapulbrit ja mingit juurviljamaitseainet, kuid ka see on iga kord erinev - tasub katsetada) ning pigistasin veidi sidrunimahla. Siis peenestasin kõik saumikseriga ühtlaseks massiks. Ja külmikusse :)
Eriti hästi maitseb leiva peal, kui lisada värskeid kurgi-või tomativiile.
Olen enamasti lisanud sellele ka küüslauku, kuid seekord jäi ära ja tulemusega olen rohkem kui rahul.
Magustoiduks haarasin veel mõned viinamarjad.

Lõunasöögiks saab ilmselt sojahakkmassiga valmistatud bolognese-laadset kastet spagettidega (munavabad, muuseas!). Seal pole ka mingit peent kunsti, läheb tavalise bolognesega analoogselt, ainult hakkliha asemel on sojahakkmass. Ja rohkelt köögivilju (mul peaks sügavkülmas üks pakk olema, säästuvegan nagu mahetkel olen, ei raatsi poodi tormata ja värskeid juurde osta, hehee). Kui viitsimist lisandub, ehk valmib ka uus laar kapsa-porgandisalatit, õhtul hea näksida.

Praeguse seisuga ei olegi olulisi muutusi mu toidusedelis olnud. Pigem tunnistan, et ka minu viimaste päevade lõunasöögid on olnud vegan, näiteks oapihvid (vaata taimetoit.ee) ja lillkapsapüreesupp (ise leiutasin midagi kokku, lillkapsale läks hulka ka kartul. Ning saiakuubikud). Nii et asi ei ole minu jaoks väga uus ega väga šokeeriv. Palju keerulisem ongi ehk lugu hommiku-ja õhtusöökidega, samuti koolilõunaga, mida vajan tegelikult vaid kord nädalas.
Kõrval juustu (ja vorsti, aga sellega olen ma juba harjunud ega tee välja) mugiv abikaasa võib küll ehk meele mõruks teha :D

Nii, algus-sissejuhatus tehtud (koos veidi toitumisalase jutuga) ja praeguseks aitab. Loodan varsti naasta ning ka muudest asjadest veidi rääkida :)